Teadusuuringutes kasutatakse järjest enam kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Videotehnika on kättesaadav ja odav, et hankida rikkalikku uurimismaterjali. Videoandmetel põhinev uuring on huvitav ja annab tulemusi, mis teiste meetoditega jääks kättesaamatuks. 

Kursus "Videoandmetel põhineva uurimuse läbiviimine" näitab, milliste uurimisküsimuste korral eelistada videoandmeid; kuidas sellist uuringut planeerida ja milliste teoreetliste lähenemistega on video-uuringu läbiviimine põhjendatav. Kursuse läbinu saab videoandmete kogumise tehnilised oskused ja õpib, kuidas videosid analüüsida, kuidas tagada tulemuste usaldusväärsus ja millised on selle tegevuse eetilised küsimused.

Kursuse igale teoreetilisele osale järgneb iseseisev praktiline osa. Üliõpilased teevad väikeses mahus läbi kogu video-uuringu protsessi.

Osalesin 2010. aasta suvel Helsinki Summer School kursusel "Video in research in learning and education" ja minu kirjutatava doktoritöö aluseks on 30 tundi videomaterjali. Video-andmetel põhineva uurimistöö läbiviimise kursuse on telllinud TLÜ Informaatika Instituut. Kursus väga sobiv kõikidele magistrantidele, kes tahavad uurida inimese õppimist, käitumist ja suhtlemist.

Kursuse etapid on:

1. Videoandmeid kasutava uuringu teoreetline taust

2. Videoandmete kogumise planeerimine ja ettevalmistustööd

3. Videoandmete kogumise, töötlemise ja uurimistulemuste esitamise õiguslikud ja eetilised aspektid

4. Töö objektil - videolõigu salvestamine

5. Videofilmide tehniline ettevalmistus analüüsi läbiviimiseks

6. Video analüüs ja uuringutulemuste esitamine

Vaata kirjanduse loetelu.

Enne kui stardime

Enne kui stardime, esitan esimese ülesande.

Ülesanne 1. Palun kirjutage oma blogisse:

a) Milline on olnud Teie senine kokkupuude videote ja videouuringuga?
b) Mis on Teie uurimiseesmärk ja miks Te tahate selleks kasutada videoandmeid?
c) Mida Teie arvate, millised on videoandmete eelised ja millised on videoandmete puudused võrreldes kvantitatiivse uuringu käigus kogutud andmetega või intervjuu üleskirjutustega.
d) Mida Teie arvate, milliste uurimisküsimuste korral annab videoandmete kasutamine eelise teiste andmetüüpide ees?

1.1. Videoandmeid kasutava uuringu teoreetline taust

Mida on võimalik uurijal ehk kõrvaltvaatajal uuritava inimese kohta näha ja kuulda ehk videoandmetest välja lugeda?

Pikalt on arvatud, et inimese areng on lineaarne, lihtsalt keerulisele, asotsiaalselt sotsiaalsele, ebaküpselt küpsele. Selline arusaam tulenes saavutustest, mis tehti bioloogilise arengu uurimisel 19. sajandil ning vulgaarsetest marksismi interpretatsioonidest.

Hegeli järgi on aga areng vastuolu lahendmaine. Vastuolu on universaalne suhe, mis iseloomustab kõike reaalset. Suhe kahe nähtuse vahel võib kujuneda ajas vastuoluliseks ja selle vastuolu lahendamine tähendab arengut. Iga uus kvalitatiivselt oluline muutus kujundab "uue standardi" võrreldes eelmise olukorraga. St sa saad inimest võrrelda vaid eelmise olukorraga, mitte ajateljel ega muul kahedimensionaalsel teljel. Vt Fichtner, B. (1999). Activity Revisited as an Explanatory Priciple and as an Object of Study - Old Limits and New Perspectives, p 51-65. In Chaiklin, S., Hedegaard, M., Jensen, U. J. (eds). Activity theory and social practice: cultural-historical approaches. Aarhus: Aarhus University Press.

Areng sellise definitsiooni järgi on jälgitav (nähtav ja kuulatav) küllalt lühikeses ajaperspektiivis, kui vaadelda ja märgata vastuolusid ning nende lahendamise käiku.

Kurt Lewin on ütelnud: ‘there is nothing so practical as a good theory”. (Lewin, K. (1951) Field Theory in Social Science. New York: Harper. p. 169). Tutvume põgusealt paari tänapäeval tunnustatud teooriaga, mis annavad õigustuse uurida inimest ja teha tema kohta järeldusi läbi kõrvaltvaatluse.

1.2 Videouuringu küsimused. Videoandmete eelised ja puudused

Video on hea vahend uurida inimkäitumist, sest tihti inimesed ei käitu nii nagu nad väidavad tegevat. Video näitab tegelikku käitumist. Video puudus on aga, et seal puudub info konteksti kohta. Näiteks selleks, et aru saada, miks videol isik X ärritus isik Y küsimuse peale, peaks lisaks videoandmetele kasutama uuringus ka muid andmeallikaid, näiteks tegema X ja Y-ga inetrvjuu.

Mida uurida videoandmete põhjal? Kõik, mille kohta saab küsida, kuidas tehakse: käitumist, töövõtteid; teadvustamata käitumist: žeste; reaktsioone; tegevust eksperimentaalses olukorras; grupiprotsesse jmt. Samuti on video hea eneseanalüüsi meetod, sest video annab võimaliuse eristada ennast kui uuritavat objekti enda isiksusest (nt mina kui õpetaja vs mina kui inimene). Derry Sharon J. (2007) Video Research in Classroom and Teacher Learning (Standardize That!). In Goldman, R.; Pea, R.; Barron, B.; Derry, S.J. (eds). Video Research in the Learning Sciences. Lawrence Erlbaum Associates, Inc., Publishers.

Millised on videouuringu puudused? Nagu öeldud, peab arvestama, et videomaterjal ei pruugi kajastada vaadeldavate sündmuste konteksti. Näiteks kui videosse on salvestatud konflikt kahe inimese vahel, tuleb objektiivsete järelduste tegemiseks uurida, milline on nende kahe inimese suhtlemise ajalugu, sest videost see välja ei paista.

Videouuringu puudused:
> Videoandmed ei võta arvesse konteksti. Kuna puudub ajalooline kontekst, on oht andmete väärkasutuseks (misuse).
> Kaamera ei võta uuritava sündmuse kohta üles kõike (olulist), midagi jääb kaamera taha.
> Kaamera kohaolek segab uuritavaid ja nad ei käitu nii nagu nad käituks ilma kaamerata.
> Videoandmete kogumine ja töötlemine tähendab väga suurt ajakulu, mis ei lase koguda andmeid kvantitatiivse uuringuga võrreldava esinduslikkusega.
> Tulemuste usaldusväärsus ei ole tagatud, kuna uurija teeb selektiivse kirjelduse, mis esindab ainult uurija perspektiivi ja ei lähtu uuritavast.
> Videoaparatuuriga on võimalik väga lihstal viisil koguda väga palju andmeid, mis võib hägustada uurimistöö fookust ja kulgu.
> Visuaalsed andmed on väga mõjusad. (Too strong nature of visual data.)
> Ei ole võimalik teha täpset transkribtsiooni.
> Ei ole võimalik esitada tulemusi selliselt, et ei tekiks infokadu. Teadustöö tulemus on alati kirjutatud tekst, video transformatsioon tekstiks ei ole aga objektiivne, sest videopildis toimub väga palju korraga.
> Võib esineda andmete omandi probleeme.

Uurija peab puudustest olema teadlik ning tegema endast oleneva, et nende mõju vähendada. Näiteks võib uurija osaleda uuritavate tegevuses juba päevi enne salvestust, et uuritavad harjuksid tema ja kaamera kohalolekuga. Andmete õigeks interpreteerimiseks saab kasutada kaasuurijate abi, et näha andmeid kõrvalseisja pilguga. Andmete liiasuse vastu aitab uuringu disaini korralik läbi mõtlemine.

Videoandmete eelised:
> Andmetest võib välja tulla asju, mida teiste meetoditega uurides ei märka.
> Videomaterjali kogumisel on uurija (kaamera) kohal pidevalt. Midagi ei jää kahe silma vahele.
> Uuringu protsessi saab kaasata teisi uurijaid, mis tõstab tulemuste reliaablust.
> Videoandmeid saab lõpmatu arv kordi üle vaadata ehk uuritav sündmus on korratav ja see tõstab analüüsi tulemuse täpsust. 

> Andmeid on võimalik analüüsida mitut moodi. Õigesti kogutud originaalandmeid saavad kasutada mitmed uurijad.

1.3 Klassiruumi videouuringu ajalugu

Esimesed, kes hakkasid kasutama videouuringut klassiruumi protsesside tundma õppimiseks, olid Bellack ja tema uurimisgrupp (1966) ning Jackson (1968). Filmiti klassikalist õppesituatsiooni: A: õpetaja initsieerib; B: õpilane vastab; C: õpetaja kinnitab (hästi, õige, vale jne).

70ndatel kasutus laienes: Cazden, John, Hymes 1972; Willis 1977, Mehan, 1979 (esimene videouuringu kasutaja, kelle tulemused tekitasid läbimurde ning kes jätkab ka tänapäeval); Lundgren 1972.

80ndatel klassiruumi uurimustes eriti midagi ei toimunud, küll aga kasutati videouuringut teistes valdkondades, iseäranis UK-s (common knowledge uurimused): Anward, 1983; Edwards & Mercer, 1987.

90ndatel muudeti videouuringu teoreetilisi seisukohti ja fookust: Sahlström 1999, Santa Barbara Classroom Discourse Group, 1993; Bergqvist, 1990; Alton.Lee, Nuthall, Patrick, 1993. Saadi aru, et "kui sa tahad aru saada õppimisest, siis pead vaatama, mida inimesed teevad". (Learning is a doing, learning is an activity. Video is the best way of documenting, what people do.)

2000ndatel kasutus laienes veelgi: Shadowing; Macbeth 2004; Hellerman, 2003; Clarke et al. Nüüd ei oma videosalvestust tegev uurija uuritavaga tingimata otsekontakti.

Ajaloolised tendentsid klassiruumi videouuringus kokkvõttes:
> õppesisu edastamisest ja vastuvõtmisest (Bellack) õppimise kui osalemiseni (Lave);
> õpetamise parendamisest (Lundgren) sotsiaalse tegevuse mõistmiseni (Mehan);
> õpetajate jälgimisest (Lundgren) õppurite jälgimiseni (Alton, Lee, Nuthall, Patrick);
> from teaching to studenting (Sahlström);
> väljenduste fikseerimisest (Callewaert and Nilsson) tegevusstruktuuride fikseerimiseni (Sahlström);
> lokaalsetest uuringutest rahvusvaheliste projektideni (LPS, TiMSS, TALIS, OECD);
> õpetaja jälgimisest koolietnograafiani (school etnographies) (Flanders-Ambjörnsson);
> ortograafilisest transkriptsioonist (Bellack) põhjaliku laiahaardelise esitlemiseni (Liljestrand);
> audiomaterjali analüüsist (Mehan) videomaterjali analüüsini (Mortensen).

Kodutöö 1

1) Kirjeldage oma blogis oma uurimisülesannet, mille kohta hakkate selle kursuse käigus videomaterjali koguma (eesmärk, uurimisküsimused) ja uuringu disaini - andmekogumisel keda, millal, millises situatsioonis, millises mahus filmitakse, kas ja milliseid teisi andmeallikaid veel kasutatakse ning miks. 2) Põhjendage, miks on antud uurimisülesande lahendamiseks õige koguda just videomaterjali.

Vt näidet.

2.1 Videouuringu etapid

Videouuringu planeerimine, ettevalmistus ja läbiviimine jaganeb üksteisele järgnevateks etappideks, millest mõndasid tuleb ka vajadusel korrata. 

1. Eesmärkide ja üldiste uurimisküsimuste sõnastamine.

Teoreetiline arusaam fenomenist, mida minnakse uurima, peab olema enne olemas, kui asutakse andmeid salvestama ja analüüsima. Teoreetiline vundament mõjutab seda, mida filmimisel fokuseerida, mida materjalis märgata ja analüüsida.

Theorising means a capability to look at or see things in real world (Flyvjberg, 2003). Theorising is a researcher's practical capability, not an abstraction.  Vt ka Angelillo, C., Rogoff, B., Chavajay, P. (2007). Examining Shared Endeavors by Abstracting Video Coding Schemes With Fidelity to Cases. In Goldman, R., Pea, R., Barron, B., Derry, S.  J. (eds) Video Research in the Learning Sciences, London: Lawrence Erlbaum Associates, Publishers.

2. Videouuringu disain: kirjeldada valim (keda), koht-aeg (mida), fookus (kuidas, millises olukorras), maht (kui pikalt, mitu korda) videole salvestada.

3. Ettevalmistus: muretseda kaamera, kassetid, statiiv, valgusaparatuur, mikrofon/diktofon, akud jm ning riistvara ja tarkvara sh juhtmed videomaterjali allalaadimiseks; läbirääkimised osalejate ja uuringu asjaosalistega (nt kelle ruume kasutatakse), logistika plaan, nõusolekulehe koostamine ja kinnituste saamine.

4. Filmimise tehniline testimine tegelikes või tegelikkusele sarnastes tingimustes.

5. Töö objektil (fieldwork).

6. Toormaterjali läbivaatus, indekseerimine (data indexing), koopiate tegemine ja säilitamine.

7. Vajadusel uuringu disaini korrigeerimne, etappide 2.-6. kordamine.

8. Andmete analüüsi süsteemi loomine vastavalt originaalmaterjalile (grounded method) või mingile teoreetilisele kirjandusele baseeruvalt.

9. Andmete katergoriseerimine ja analüüs, etappide 8.-9. kordused.

10. Analüüsi tulemuste esitamine.

11. Uuringu materjalide arhiveerimine