1. Eesmärkide ja üldiste uurimisküsimuste sõnastamine.
Teoreetiline arusaam fenomenist, mida minnakse uurima, peab olema enne olemas, kui asutakse andmeid salvestama ja analüüsima. Teoreetiline vundament mõjutab seda, mida filmimisel fokuseerida, mida materjalis märgata ja analüüsida.
Theorising means a capability to look at or see things in real world (Flyvjberg, 2003). Theorising is a researcher's practical capability, not an abstraction. Vt ka Angelillo, C., Rogoff, B., Chavajay, P. (2007). Examining Shared Endeavors by Abstracting Video Coding Schemes With Fidelity to Cases. In Goldman, R., Pea, R., Barron, B., Derry, S. J. (eds) Video Research in the Learning Sciences, London: Lawrence Erlbaum Associates, Publishers.
2. Videouuringu disain: kirjeldada valim (keda), koht-aeg (mida), fookus (kuidas, millises olukorras), maht (kui pikalt, mitu korda) videole salvestada.
3. Ettevalmistus: muretseda kaamera, kassetid, statiiv, valgusaparatuur, mikrofon/diktofon, akud jm ning riistvara ja tarkvara sh juhtmed videomaterjali allalaadimiseks; läbirääkimised osalejate ja uuringu asjaosalistega (nt kelle ruume kasutatakse), logistika plaan, nõusolekulehe koostamine ja kinnituste saamine.
4. Filmimise tehniline testimine tegelikes või tegelikkusele sarnastes tingimustes.
5. Töö objektil (fieldwork).
6. Toormaterjali läbivaatus, indekseerimine (data indexing), koopiate tegemine ja säilitamine.
7. Vajadusel uuringu disaini korrigeerimne, etappide 2.-6. kordamine.
8. Andmete analüüsi süsteemi loomine vastavalt originaalmaterjalile (grounded method) või mingile teoreetilisele kirjandusele baseeruvalt.
9. Andmete katergoriseerimine ja analüüs, etappide 8.-9. kordused.
10. Analüüsi tulemuste esitamine.
11. Uuringu materjalide arhiveerimine
Ettevalmistuse tehnilised nüansid
> Nähtavus. Ole nii lähedal oma uuritavale nähtusele kui võimalik. Valgusta ümbrust kui vähegi vaja.
> Kuuldavus. Kasuta võimalusel kaameravälist mikrofoni.
> Täpsus. Kui võimalik, kasuta mitut kaamerat.
> Kvaliteet ja eesmärgipärasus. Vaata materjal kohe üle, muuda vajadusel disaini, tehnilisi nüansse ja plaane. Do not leave inital viewing until later. Esialgne kvaliteet peaks olema maksimaalne, sest pärast läheb vigade paraemaks muutmisega nädalaid aega. Kõige kallim ressurss on inimtund.
> Kuuldavus. Kasuta võimalusel kaameravälist mikrofoni.
> Täpsus. Kui võimalik, kasuta mitut kaamerat.
> Kvaliteet ja eesmärgipärasus. Vaata materjal kohe üle, muuda vajadusel disaini, tehnilisi nüansse ja plaane. Do not leave inital viewing until later. Esialgne kvaliteet peaks olema maksimaalne, sest pärast läheb vigade paraemaks muutmisega nädalaid aega. Kõige kallim ressurss on inimtund.
> Sünkroonsus. Kui ühe uuringu jaoks kasutatakse mitut kaamerat, tuleb filmimise alguses, kui kõik kaamerad on käivitatud, teha mingi hääl (nt käteplaks), mille järgi hiljem materjal sünkroniseerida.
> Sujuvus. Uurija tegutsemine objektil peab olema väga enesekindel. Enne tuleb kõik läbi mängida ja testida, kuidas nupud käivad jne, mitte koha peal hakata kobistama. Fokuseerimisel peab katsetama läbi reaalsete inimestega - kas nad jäävad näha, kas on piisavalt lähedal/kaugel, kas lõikab kedagi jne. Varusta ennast topeltakudega, väga hea kvaliteediga akudega ning muu varuinventariga.
Ettevalmistuse inimlikud nüansid
> Tee seda, milles oled enne läbi rääkinud ja mida oled lubanud, ja lahku objektilt.
> Püüa mitte alustada läbirääkimisi tingimuste muutmiseks.
> Piirata segajaid miinimumini. Näiteks ei peaks kaameral filmitavatele näha olema flip screan. Samuti ei peaks näha olema tehnika punaseid tulukesi. Peita ruumis juhtmed jm segav atribuutika.
> Uurija peab olema emotsionaalselt kohal, aga jääma neutraalseks - kui ta näeb midagi meeldivat või midagi ebameelivat, ei tohi sellele reageerida.
> Valimisse ei peaks võtma pereliikmeid või lähedasi sõpru.
> Asjaosalistele peaks võimalikult kiiresti andma tagasisidet oma uurimuse käigu ja tulemuste kohta. Seda tuleb lubada salvestuse eel ja täita hiljem oma lubadus.
> Säilita tõendusmaterjal kõikide kokkulepete kohta.
> Tee seda, milles oled enne läbi rääkinud ja mida oled lubanud, ja lahku objektilt.
> Püüa mitte alustada läbirääkimisi tingimuste muutmiseks.
> Piirata segajaid miinimumini. Näiteks ei peaks kaameral filmitavatele näha olema flip screan. Samuti ei peaks näha olema tehnika punaseid tulukesi. Peita ruumis juhtmed jm segav atribuutika.
> Uurija peab olema emotsionaalselt kohal, aga jääma neutraalseks - kui ta näeb midagi meeldivat või midagi ebameelivat, ei tohi sellele reageerida.
> Valimisse ei peaks võtma pereliikmeid või lähedasi sõpru.
> Asjaosalistele peaks võimalikult kiiresti andma tagasisidet oma uurimuse käigu ja tulemuste kohta. Seda tuleb lubada salvestuse eel ja täita hiljem oma lubadus.
> Säilita tõendusmaterjal kõikide kokkulepete kohta.
> Tihti, eriti grupiprotsesside uurimisel, on mõistlik kasutada SRM-i (stimulated recall method), mida peaks tegema vahetult pärast filmimist (vt kursuse peatükk 6). Meetod tähendab, et filmitud materjal vaadatakse kohe osalistega koos üle ja seda protsessi omakorda filmitakse ja analüüsitakse. Osalisi, kes iseenda kohta tehtud videot üle vaatavad, peab ärgitama nähtut kommenteerima. Selleks võib võrdsete ajavahemike tagant video pausile panna ja paluda rääkida. Teine võimalus on lasta kommenteerida ainult võtmekohti või arusaamatuid kohti videol.
No comments:
Post a Comment