Mida uurida videoandmete põhjal? Kõik, mille kohta saab küsida, kuidas tehakse: käitumist, töövõtteid; teadvustamata käitumist: žeste; reaktsioone; tegevust eksperimentaalses olukorras; grupiprotsesse jmt. Samuti on video hea eneseanalüüsi meetod, sest video annab võimaliuse eristada ennast kui uuritavat objekti enda isiksusest (nt mina kui õpetaja vs mina kui inimene). Derry Sharon J. (2007) Video Research in Classroom and Teacher Learning (Standardize That!). In Goldman, R.; Pea, R.; Barron, B.; Derry, S.J. (eds). Video Research in the Learning Sciences. Lawrence Erlbaum Associates, Inc., Publishers.
Millised on videouuringu puudused? Nagu öeldud, peab arvestama, et videomaterjal ei pruugi kajastada vaadeldavate sündmuste konteksti. Näiteks kui videosse on salvestatud konflikt kahe inimese vahel, tuleb objektiivsete järelduste tegemiseks uurida, milline on nende kahe inimese suhtlemise ajalugu, sest videost see välja ei paista.
Videouuringu puudused:
> Videoandmed ei võta arvesse konteksti. Kuna puudub ajalooline kontekst, on oht andmete väärkasutuseks (misuse).
> Kaamera ei võta uuritava sündmuse kohta üles kõike (olulist), midagi jääb kaamera taha.
> Kaamera kohaolek segab uuritavaid ja nad ei käitu nii nagu nad käituks ilma kaamerata.
> Videoandmete kogumine ja töötlemine tähendab väga suurt ajakulu, mis ei lase koguda andmeid kvantitatiivse uuringuga võrreldava esinduslikkusega.
> Tulemuste usaldusväärsus ei ole tagatud, kuna uurija teeb selektiivse kirjelduse, mis esindab ainult uurija perspektiivi ja ei lähtu uuritavast.
> Videoaparatuuriga on võimalik väga lihstal viisil koguda väga palju andmeid, mis võib hägustada uurimistöö fookust ja kulgu.
> Visuaalsed andmed on väga mõjusad. (Too strong nature of visual data.)
> Ei ole võimalik teha täpset transkribtsiooni.
> Ei ole võimalik esitada tulemusi selliselt, et ei tekiks infokadu. Teadustöö tulemus on alati kirjutatud tekst, video transformatsioon tekstiks ei ole aga objektiivne, sest videopildis toimub väga palju korraga.
> Võib esineda andmete omandi probleeme.
Uurija peab puudustest olema teadlik ning tegema endast oleneva, et nende mõju vähendada. Näiteks võib uurija osaleda uuritavate tegevuses juba päevi enne salvestust, et uuritavad harjuksid tema ja kaamera kohalolekuga. Andmete õigeks interpreteerimiseks saab kasutada kaasuurijate abi, et näha andmeid kõrvalseisja pilguga. Andmete liiasuse vastu aitab uuringu disaini korralik läbi mõtlemine.
Videoandmete eelised:
> Andmetest võib välja tulla asju, mida teiste meetoditega uurides ei märka.
> Videomaterjali kogumisel on uurija (kaamera) kohal pidevalt. Midagi ei jää kahe silma vahele.
> Uuringu protsessi saab kaasata teisi uurijaid, mis tõstab tulemuste reliaablust.
> Videoandmeid saab lõpmatu arv kordi üle vaadata ehk uuritav sündmus on korratav ja see tõstab analüüsi tulemuse täpsust.
> Andmeid on võimalik analüüsida mitut moodi. Õigesti kogutud originaalandmeid saavad kasutada mitmed uurijad.
No comments:
Post a Comment