2.2 Riskid ja nende maandamine


Riskid on asjaolud, mille ilmnemise tõenäosus on suur, ja mida on samas suure tõenäosusega võimalik vältida. Kirjanduse ja praktikute kogemuse põhjal saab välja tuua videouuringu läbiviimise riskid, mille mõju on õige ettevalmistuse juures võimalik oluliselt vähendada.

> Videomaterjal on kustunud. –> Teha koopiad originaalidest, värskendada töö käigus varukoopiaid pidevalt.

> Materjal on kadunud. –> Arhiveerida korrektselt ja jooksvalt. (Never ever leave anything un-sorted.)

> Materjal on osaliselt halva kvaliteediga. –> Salvestatud videomaterjal tuleb alati kohe vahetult üle vaadata, et vältida vigu järgmistel võtetel, korraldada sama valimiga kordusvõte või suurendada planeeritud võtete mahtu.

> Materjal pole peale jäänudki, sest tehnika pole õigesti käima pandud. –> Enne uuringut tuleb kogu protsess reaalselt läbi mängida, sama riist- ja tarkvaraga ja samas keskkonnas. Kasutada alati väga häid akusid. Dubleerida võimalusel funktsioone. Näiteks kui on planeeritud kasutada tarkvara, mis salvestab ekraanil toimuvat, võiks ekraani ka paralleelselt kaameraga filmida.

> Mitmed analüütikud on loonud nimekirju, millest nad tunnevad puudust videoandmeid analüüsides. Alati on selgunud, et puudust tuntakse paremast helikvaliteedist. (Derry Sharon J., 2007) -> tekstisalvestust peaks alati dubleerima, kasutades kas lähimikrofoni või diktofoni. ("Video tegemisel ei tohi ära unustada, et kõige tähtsam on audio - sest mida
 inimesed teevad, on rääkimine. Audiot on aga lihtne ära unustada." Sahlström, 2010).

> Videole pole peale jäänud see, mida uurida (näha) tahetakse -> Salvestama peaks laiema nurgaga kaadreid (more wide angle shots of the classroom); tegema eraldi pilte või kaadreid protsessi olulistest nähtustest, nt töö tulemustest (close-up photographs of student products).

> Filmitud materjali põhjal ei saa uurida seda, mida tahetakse. –> Klipile on eelnenud korralik planeerimine, sh määratlus, milleks klippi kasutada tahetakse.

No comments:

Post a Comment