5.1 Videote tehniline ettevalmistus analüüsiks


Videote tehnilisel ettevalmistusel on järgmised etapid.

1) Failide sünkroniseerimine. Vt juhendeid, kuidas faile sünkroniseerida manuaalselt Movie Maker tarkvaraga ja kuidas lõigata videosid, Lisa 1.

2) Transkribeerimine. Transkribeerimiseks valitakse need lõigud, mis pakuvad uurijale sisulist huvi, vastavalt uurimuse püstitatud eesmärgile. Kui on teada, et mitte kogu materjal ei lähe transkribeerimisele, tehakse samm 3 enne. St olulised kohad transkribeerimiseks leitakse indeksite järgi, transkribeerimine on alati eesmärgist sõltuv.

3) Video indekseerimine ehk meta-andmete süsteemi loomine, mis on ühtlasi juba ka kategoriseerimise algus.

4) Video kategoriseerimine. Kui transkribeerida otse analüüsitarkvarasse, tuleb teha esimese taseme kategoriseerimine enne transkribeerimist.

Videote tehniliseks ettevalmistamiseks ja analüüsimiseks on võimalik kasutada erinevaid tarkvarasid, mille teatud valikut vt Lisa 3.

NB! Videofail, mida hakatakse analüüsima, tuleb arvutis kohe õigesti nimetada (nt indekseerimise loogikat kasutades) ning leida talle ka kohe õige ja lõplik asukoht kataloogide puus. Kui analüüsimisel kasutada spetsiaalset tarkvara, siis antakse tarkvarale info falili nime ja asukoha kohta, ja kui need vahepeal muutuvad, ei ole analüüsi võimalik jätkata.


Transkribeerimine
Transkriptsioon on ümberkirjutus, üleskirjutus sellest, mis täpselt toimub. Kõige olulisem on muidugi tekst, aga kindlasti pole see ainus, mida materjalis fikseerida. Vastasel juhul oleks võinud materjali salvestada audiokandjale.

Video transkribeerimisel tuleks üles kirjutada 1) verbaalne suhtlus, 2) oluline mitteverbaalne tekst (nt žestid, pilgu suund vm), 3) asjaosaliste olulised tegevused; 4) uurimuse jaoks oluline info konteksti kohta (nt klassiruumi paistva valguse muutumine või taustahelid vm).

Transkribeerimise detailsus sõltub uurimuse eesmärgist. On ju võimalik üles märkida ka ainult sõnum, kuid siis on tegemist juba uurija interpretatsiooniga ehk andmetele tähenduse andmisega. Klassikaliselt tähendab transkribeerimine kõige selle üles märkimist, mis on kuulda, sh nt koos dialektiga ja keelevigadega. Ilma uuritava isikupärast kommunikatsiooni fikseerimata (reality improved edition) oleks tegu uuritavate standardiseerimisega, millega teadlane tegelema ei peaks.

Transkribeerimine on väga ajamahukas töö ja see ostetakse tihtipeale sisse. Samas, kui uurija transkribeerib oma materjali ise, on ta oma andmetega süvitsi tuttav ja see tõstab teadustöö kvaliteeti.

Soovitav on kogu üleskirjutus kuulata mõnel järgmisel päeval üle, veel parem, kui koos mõne teise inimesega. Tihtipeale transkribeerija lihtsalt ei kuule kõike. 

Vt transkribeerimise näidisjuhendeid Lisa 2.

Vt transkribeerimisvõimalusi tutvustavat artiklit Lisa 4: Bucholtz, M. (2007). Variation in transcription. Discourse Studies. Vol 9 p 784-808.

No comments:

Post a Comment