Isikuandmete töötlemine on seaduse kohaselt nii isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine, juurdepääsu võimaldamine, päringute teostamine, väljavõtete tegemine, kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine kui hävitamine (§ 5). IKS kohaselt peab isikuandmete töötlemisel järgima järgmisi põhimõtteid (§ 6).
1. "Seaduslikkuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda ausal ja seaduslikul teel." Nõue on kooskõlas teadusuuringute hea tavaga.
2. "Eesmärgikohasuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks." Teadusuuringus tähendab see punkt, et kogutud videoandmeid võib kasutada ainult teaduslikel eesmärkidel, mitte aga nt meedias esitamiseks või meelelahutuseks.
3. "Minimaalsuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks." Seda punkti on videouuringus võimalik täita, kui materjali kogumise ja analüüsiga tegeletakse paralleelselt ning määratletakse õigel momendil tulemuste küllastuspunkt. Kui isik räägib video tegemisel teemadest, mis ei ole seotud uuringu eesmärgiga, on see tema otsus. Küll aga ei tohi uurija suunata uuritavat kõrvalistele teemadele.
4. "Kasutuse piiramise põhimõte – isikuandmeid võib muudel eesmärkidel kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal." Kui selgub, et videoandmeid on tarvis kasutada eesmärgil, milles ei ole varem kokku lepitud (nt esitleda konverentsil või TV saates), peab uurija iga kord uuritavalt luba küsima ja loa saama.
5. "Andmete kvaliteedi põhimõte – isikuandmed peavad olema ajakohased, täielikud ning vajalikud antud andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks." Nõuded teadusuuringu usaldusväärsusele ja asjakohasusele on samad.
6. "Turvalisuse põhimõte – isikuandmete kaitseks tuleb rakendada turvameetmeid nende tahtmatu või volitamata muutmise, avalikuks tuleku või hävimise eest." Vt kursuse punkt 2.3.
7. "Individuaalse osaluse põhimõte – andmesubjekti tuleb teavitada tema kohta kogutavatest andmetest, talle tuleb võimaldada juurdepääs tema kohta käivatele andmetele ja tal on õigus nõuda ebatäpsete või eksitavate andmete parandamist." Videouuringus tõenäoliselt ebatäpseid või eksitavaid andmeid luua ei saa. Küll aga saab neid ebatäpselt või eksitavalt interpreteerida (vt kursuse punkt 6).
Isikuandmete kaitse seaduse § 11. punkt (1) sätestab, et "Isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul". Uuringu jaoks tähendab see, et kõikide uuritavatega tuleb allkirjastada enne andmete kogumist nõusolekuleht. Kui uuritav on alaealine, tuleb allkiri võtta ka lapsevanemalt. Nõusolekuleht (concent form) peab kajastama üksikasjalikult ja selgelt, millega uuringus osaleja allkirja andes nõustub: mis uuringuga on tegu ja kes viib läbi, millisel ajavahemikul toimub, kus ja mida filmitakse, kuidas salvestust kasutatakse ja kui pikalt säilitatakse, kuidas tulemusi avaldatakse (uuringus ja õppetöös / ainult õppetöös / ainult uuringus). Vaatamata nõusolekule, on uuritaval õigus hiljem loobuda ja uuring katkestada.
Vt nõusolekulehe näiteid või otsige ülikoolide ja uurimisasutuste näiteid internetist kasutades otsisõna concent form.
IKS § 16. reguleerib eraldi ka isikuandmete töötlemist teadusuuringu vajadusteks, kui andmesubjekt ei ole nõusolekut andnud. Videouuringu läbiviija peaks hoiduma tegelemast andmetega, mille kasutamiseks pole uuritav isik nõusolekut andnud. Kui see aga ei ole võimalik, siis tuleb arvestada järgmiste õiguste ja kohustustega.
IKS § 16. (2): "Andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul" (eeldame, et video seda alati on) "on teadusuuringu vajadusteks andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate andmete töötlemine lubatud üksnes juhul, kui pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei oleks andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või oleks nende saavutamine ebamõistlikult raske...."
Videouuringus tähendaks isiku muutmine mittetuvastatavaks seda, et tema nägu videol peidetakse ja vajadusel muudetakse ka häält. Selliselt kaotatakse suure tõenäosusega ära andmekogumi just need omadused, miks uuringus otsustati kasutada videoandmeid. Samas – kui uuringu eesmärk on nt jälgida pelgalt käte liikumist, on isiku muutmine mittetuvastatavaks täiesti võimalik.
IKS § 16. (2): "... Sellisel juhul võib andmesubjekti nõusolekuta isikuandmeid
töödelda tingimusel, et selleks on teadusuuringu teostaja hinnangul ülekaalukas avalik huvi ning töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta tema kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjekti õigusi."
Kas meie näites – uurida käte liikumist – on tunnetatav ülekaalukas avalik huvi, on
IKS § 16. (3) Teadusuuringu vajadusteks isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekuta on lubatud, kui isikuandmete töötleja /.../ delikaatsete isikuandmete puhul on registreerinud nende töötlemise ning Andmekaitse Inspektsioon on enne isikuandmete töötlemise algust kontrollinud käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, kuulates vastavas valdkonnas seaduse alusel loodud eetikakomitee olemasolu korral eelnevalt ära ka nimetatud eetikakomitee seisukoha.
IKS § 4 (2) loetleb delikaatsed isikuandmed ja neist valdav enamus on sellised, mida
on võimalik koguda ka videouuringu käigus. Sellised delikaatsed isikuandmed on: 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; 2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; 3) andmed terviseseisundi või puude kohta; 4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; 6) andmed seksuaalelu kohta; 7) andmed ametiühingu liikmelisuse kohta; 8) andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.
Seega, kui on olemas videomaterjal, kus isik kirjeldab oma seksuaalelu või terviseseisundit, ning see isik ei ole andnud nõusolekut seda videot kasutada teadusuuringuks, tuleb uurijal registreerida oma uuringukava Andmekaitse Inspekstioonis. Küllap on lihtsam leida isikud, kes osalevad uuringus teadlikult, kui kasutada materjali, milleks osalised pole nõusolekut andnud.
Kui videouuringu tarvis on vaja salvestada materjali avalikus kohas, on isikute nõusoleku saamine keeruline. IKS § 11. (8) annab sellise olukorra lahendamiseks kohustuse teavitada inimesi sellest, et filmimine toimub ja juhendada, kuidas on inimesel võimalik kaadrist välja jääda, kui ta seda tahab. IKS § 11. (8): "Kui seadus ei sätesta teisiti, asendab avalikus kohas toimuva heli- või pildimaterjalina jäädvustamise puhul avalikustamise eesmärgil andmesubjekti nõusolekut tema teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida. Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada." IKS § 11. reguleerib isikuandmete avalikustamist.
No comments:
Post a Comment