6.1 Video analüüs ja selle usaldusväärsus

Kui videoandmetele on loodud kategooriate süsteem, tuleb videoandmetes fikseerida kohad, mis vastavad kategooriale ning määrata selle väärtused. Näiteks internetiõppe käiku salvestatud videol leitakse etapid, kus teema vahetub, ning määratakse, kes algatas vahetuse (õpetaja / õpilane); kuidas vahetus toimus (õpetaja käsk; õpetaja dialoog õpilasega; õpilase küsimus; õpilase soov) ja kelle idee või ettepanek läks käiku.


Taoliselt kategoriseeritud andmeid saab kirjeldada ka arvuliselt ning teha statistiline ülevaade. Kui videol otsitakse aga näiteks pöördelisi sündmuseid või erilisi olukordi, siis piirdutakse analüüsis nende situatsioonide kirjeldamisega ja vaadatakse, kas ilmneb korduvaid mustreid.


Kvalitatiivses uurimuses on oluline ja keeruline küsimus valimi suurus. Kuna töö võtab väga palju aega, ei ole võimalik analüüsida kogu populatsiooni esindavat valimit. Analüüsi käik ise peabki näitama, millal võib lõpetada. Kui nähtuste ilmnemises tekib korduvaid mustreid ja mingeid uusi lahendusi ei lisandu, öeldakse, et saavutatud on küllastumine (saturation). Seega on korrektne, kui uuringus videoandmete salvestamise ja analüüsi tegevused on paralleelselt toimuvad protsessid.


Väga täpne peab olema üldistuse määra sõnastamisel. Tavapäraselt kvalitatiivse uurimuse tulemus on üldistatav ainult konkreetsele uuritavale grupile ning tulemust ei saa käsitleda üldise seaduspärasusena. Videouuring annab ideid edaspidisteks laiaulatuslikemateks uuringuteks või kinnitab teiste sarnaste videouuringute tulemusi.


Kvalitatiivse uuringu läbiviimisest saab lugeda eesti keeles allikast Laherand, M.-L. 2008. Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Mari-Liis Laherand.


Kvalitatiivse uuringu käigus analüüsiprotsessi objektiivsuse ning tulemuste usaldusväärsuse tagamiseks kasutatakse triangulatsiooni võtet, s.o erinevate vaatenurkade kombineerimine. Triangulatsiooni võib kaasata erinevaid uurijaid, paludes neil nn nullist materjali kategoriseerida, anda kategooriatele väärtusi ja nähtusi interpreteerida. Kui nn võõra uurija tulemused on Teie omadega sarnased, ta näeb videol samu asju ja interpreteerib neid nagu Teiegi, tõstab see uuringu tulemuste usaldusväärsust. Kui vaatenurgad erinevad, tuleb diskuteerida, analüüsisüsteemi korrigeerida ja alustada otsast. Vt triangulatsiooni kohta eelnimetatud allikast.

Video korratavuse omadus annab triangulatsiooniks suurepärase võimaluse. Veelgi enam, videomaterjalil põhineva uuringu triangulatsioonil saab edukalt kasutada ka uuritavaid.


Video analüüsi usladusväärsuse tõstmise viisid

Video eripära on sisurikkus ja samas ta ei kirjelda toimuva kaugemat konteksti. Ühe uuritava ütlust saab interpreteerida mitmel viisil ja uurijal on raske säilitada objektiivsust, iseäranis, kui töö materjaliga on kestnud pikemat aega. 

Video kui vahend pakub aga ise selle puuduse mõju vähendamiseks võimaluse. Et aru saada, mis täpselt videol toimub, ja kuidas interpreteerida seda, mida uurija oma meeleelunditega tajub (näeb ja kuuleb), saab kasutada omakorda videoülesvõtet. Esialgse video interpreteerimiseks saab salvestada seda, kuidas uuritav ise seda videot kommenteerib. Video ülevaatamist kasutatakse stiimulina, et uuritav teadvustaks ja avaldaks uurijale, miks ta videol midagi teeb nii nagu see seal paistab. Meetodit nimetatakse SRM-ks ehk Stimulated Recall Method. Video on muudetud stiimuliks, mis paneb inimese rääkima, sest kui inimene teeb rutiinseid tegevusiid, siis ta igapäevaselt selle peale enam ei mõtle, miks ta midagi just nii teeb.


SRM kasutamine:

1) uurija salvestab video;

2) uurija lõikab videost välja need kohad, kus esineb teda huvitav fenomen

3) see vaadatakse koos filmitavatega üle, ideaalsel juhul mitte hiljem kui kaks päeva pärast filmimist. Uurija lülitab pausi peale iga n sekundi järel ja küsib - mida te siin teete, mida te mõtlete, miks, miks selliselt. Aga võib ka vaadata ja esitada spetsiifilisi küsimusi nende momentide kohta, mis videol iseäranis silma jäävad või uurimuse jaoks olulised on.

4) Võib ka teha kaks (kolm) intervjuud - uurija ja uuritav1, uurija ja uuritav2 (ning kõik koos).

SRM kõrval on veel meetodeid, kuidas tõsta videoandmete analüüsi kvaliteeti.

Think aloud protocol. Uuritava mõtted salvestatakse uuritava tegevusega samal ajal. Inimene teeb uurija palutud tegevust (nt kasutab mingit internetikeskkonda esimest korda) ja tal on ühtlasi palutud paralleelselt kommenteerida iseeenda tegevust. Meetodi kriitikud heidavad ette, et inimese asetamine kahte rolli korraga võib segada uuritavat tegevust ennast.

Re-mediation method. Meetod on sarnane eelmisega, kuid selles eristatakse rutiinseid ja esmakordseid tegevusi. Meetod baseerub väitel, et inimene teeb esmakordseid tegevusi mõeldes (aju töötab kaasa), rutiinsete tegevuste juures aga ei mõelda üldse. Seetõttu vaadatakse esialgses videos koos uuritavaga üle just need kohad, kus käitumine on automaatne. Ülevaatus toimub vahetult pärast filmimist ja see ei tohiks kesta rohkem kui 45 min. 

Tegevusanalüüs. Pikaajalises arendusprojektis salvestatakse kõik grupitööd ja need vaadatakse iga kord vahetult samade osaliste poolt üle. Nt projekt koolijuhtimisest, kus osalevad juhtkond ja õpetajad. Tegevusanalüüs video abil toob välja ja aitab lahendada protsessi käigus tekkinud vastuolusid ja arendada uusi lahendusi. Kasutades videosid, kus on reaalsed inimesed, ei teki inimeste süüdistamise efekti, vaid inimene näeb tegevust ja anlüüsib seda.